Mul on hea meel, et
maailm on selline nagu on. Universum tuleb appi kui ise ei mõista teha valikuid. Meid seovad teatud kohustuslikud
suhted sugulaste ja lähedastega. Justkui peaks neid eluaeg endaga kaasas
kandma. Igal peatükil on siiski algus ja lõpp. Kui õpid midagi. Õpid toitma oma
arengut, mitte hirmu. Oma keha, mitte kõhtu. Oma hinge, mitte meelt. Kui õpid,
siis tulevad ellu mõned uued inimesed ja mõned eelmised inimesed lähevad oma
teed. Karikas on tagurpidi keeratud. Pole midagi anda. See on vabanemine. Samas on see ka harjumus-ja
mugavustsoonist väljumine. Ent verevahetus teeb õhu klaariks nagu on ilm peale
äikest. Iga päevaga avastan selle eest endas taas
ja taas üha suurema tänulikkuse tunde. Iga päevaga avastan endas aina suurema
julguse seda öelda. Julguse olla aus iseenda ja maailma suhtes. Julguse olla
aus armastuses.
Merike Rihti