Kirjad Muhvile: Alfaemane

Isapoolseid sugulasi pole ma kunagi näinud. Mu isa ise nägi neid viimati 17 aastasena Talvesõja ajal Viiburis. Isa oli soomlane ja sattus Eestisse läbi vene sõjavangla. Kuidas iganes. See on looriga teema. Emapoolne vanavanema istus meie juures voodiserval 20 aastat. Oli terve elu rasket tööd teinud, varakult keerulise loomuga mehe matnud ja aina teisi aidanud. Lõpuks olid kõik kohad nii valusad, et ta suutis vaid istuda ja lamada. Tema tütar, minu vanaema, abiellus uhkesse hellitatud külapoissi. Sünnitas järjest neli last ja suri 44 aastasena astmaatakki haiglas. Minu ema läks 16 aastasena karjalauta tööle ning kantseldas ja rahastas kogu sünniperekonda. Siis minu üks tädi ja teine tädi jne jne. Minu onu lasi end jahipüssist maha, sest ei suutnud elu sasipundart lahti harutada. Aina head naised ja nõrgad mehed. Kasvasin nende lugude ja valusa energia keskel. Ma sündisin ilmselt karmapuhastajaks. Esmased häbelikud alfaemase tunnused ilmnesid minus juba päris väiksena. Mu mängukaaslaseks suviti olid ainult poisid ja talvel vaid mina ise. Üksiku lapsena sain iseendaga hästi läbi. Vananaema rääkis ja laulis mulle kogu oma eluaja repertuaari. Ja ta elas 88 eluaastani. Sain ilmselt hea alushariduse. Kuigi veidi kallutatud. Telje sirgekssaamise eest tuli mul ise hoolitseda. Ma olin vast õnnelik laps kui sain vaba olla. Oli aeg, kus ka minu emal oli võimalus vabaks saada. Ent ta valis teisiti. Valis raskused, kibestumise ja teiste arvamuse. Ma ei mõistnud seda tookord. Olin vaid viie aastane. Oma puhtas olemises ei saanud aru, mis rõõmu ja kerguse asemel peab raske olema. Aga see polnud minu valik. Minu valik oli olemasolevast elust võtta parim. Ma olen enese eest seisnud niikaua kui ennast mäletan. Olnud oma perekonna ebasoosingus, sest arvasin ja tegin teisiti kui keskmine kodanik. Sest julgesin soovida olla õnnelik. Siin tekkis mu eluteemustrisse üks uskumise kala sisse. Ma sain armastuse asemel raha. Jaa, vanemad tegid seda mitteteadlikult. Just nii nagu oskasid. Aga mina sain alati haiget. Kuni enam ei saanud. Selle uskumuse ümbertegemine on mind aastaid ärevil hoidnud. Loodan, et olen nüüd jõudnud rahusadamasse. Usaldusse ja täielisse armastusse. 

Mehed! Mu ema poolt saadud info ja energiana täiesti nulliring. Mu uskumuste kaasavaramüür lagunes kui sain täsikasvanuks. Avastasin, et ma armastan mehi. Küll oma tingimustel, aga tõeliselt. Latt jäi küll kõrgele, aga südames sain aru, et juu need maailmaasjad on ikka palju helgemad kui mu sünniperekonna kogemused. Teatasin endale ja teisetele avalikult, et minust saab minu perekonna esiema ja algab uus aeg. Öelda on palju lihtsam kui ellu viia. Tõusude ja mõõnadega, valgete ja mustade öödega olen tulnud ma tänasesse. Minu laps saab elada karmavaba elu ja mina julgen armastada, valida ja väärtustada. Tingimusteta. Kui mul mõnikord tuleb enda kohta kasutada väljendit /hea/, siis ei tulene see mitte headusest vaid sõnast /kvaliteet/. Ja nii kvaliteetsena ja armastavana olen ma valmis teenima. Olema korraga nii Kuningas kui Teener. Oma loomes, oma reaalsuses, üksolemises, kohalolemises. Sinus ja Minus.